Rooma keiser Caligula

Caligula, Nime järgi of Gaius Caesar, täielikult Gaius Caesar Germanicus, (sündinud 31. augustil 12 ce, Antium, Lazio [Itaalia] -died 24. jaanuar 41, Rome), Rooma keiser 37-41 ce, järjest pärast Tiberiuse. Caligula viis viimase senaatorliku prokonsuli all (Aafrikas) olnud leegioni üle impeeriumi legaadile, viies sellega keisri armee juhtimise monopoli lõpule. Muinasajaloolased on Caligula valitsemisaja kohta nii kallutatud, et tõde on peaaegu võimatu lahti harutada.

Tippküsimused

Mis on Caligula kõige tuntum?

Caligula, keda paljud peavad hulluks ja ettearvamatuks türanniks, on tuntud ka selle eest, et viimane leegioni viis senaatorliku prokonsuli all üle keiserlikule legaadile, viies sellega lõpule keisri armee juhtimise monopoli. Kuuldi, et ta kavatseb enne surma oma hobukonsuli ametisse nimetada.

Kuidas Caligula suri?

41. jaanuaris, neli kuud pärast Gaulist Rooma naasmist, mõrvasid Caligula Palatini mängudel Cassius Chaerea, Pretooriumi kaardiväe tribüün, Cornelius Sabinus ja teised. Surma said ka Caligula naine ja tütar. Teda asendas keisrina onu Claudius.

Milline oli Caligula pärand?

Pärast ühinemist raiskas Caligula tohutud summad, mida Tiberius oli kogunud riigikassasse, hukati nii rivaalid kui ka toetajad, teeskles jumalikkust ja püstitas ise kujusid. Kuigi senat jälgis pärast tema surma tema kujude hävitamist, kinnistas Caligula värvikas ekstravagantsus ja jõhkrus tema kuulsust enam kui kahe aastatuhande vältel.

Gaius Caesari sündinud mees sai tuntuks kui Caligula (“väike saapake”), lapsepõlves hüüdnime, mille andsid talle tema isa, Germanicus Caesari, vennapoja ja Tiberiuse lapsendaja pojad. Tema isa, Vipsania Agrippina (33) ja kahe vanema venna, 31aastase Julius Caesar Nero ja 23aastase Drusus Caesari surmajuhtumid 19. jaanuaril omistati Tiberiuse mahhinatsioonidele. Gaius ja tema kolm õde jäid ellu. Omaks isa väljapaistva nime, sai temast Gaius Caesar Germanicus.

Ta oli seitse kuud pärast ühinemist raskelt haige. Pärast seda taastas ta riigireetmise katsed, näitas üles suurt julmust ja tegeles metsiku despootliku kapriisiga; Nt ta sillutas Napoli lahe laevadega Baiaest Puteoli 39. suvel. 38. aastal hukati ta Pretooriumi kaardiväe prefekt Naevius Sutorius Macro, kelle toetuseks ta oli tänu liitumisele, ja Tiberius Gemellus, Tiberiuse lapselaps, kelle ta oli järgemööda kavatsenud. Ta pretendeeris jumalikkusele ja näitas ekstravagantset kiindumust oma õdede vastu, eriti Drusilla vastu, kes tema surma (38 aastal) pühitseti Diva Drusillaks, esimeseks Roomas elavaks naiseks. Mõnede teadlaste arvates kavatses ta pärast Egiptuse Ptolemaiiate vendade-õdede abielusid luua hellenistlikku tüüpi monarhia. Teised arvasid, et pärast haigust on ta hulluks läinud; paljud tõendid selle kohta on aga kahtlased ja mõned - nt see, et ta tegi oma hobuse konsuliks - ei vasta tõele. (Vt teadlase märkust: Caligula hobune.) Võimalik, et ta kannatas epilepsia all.

Caligula ilmus Ülem-Reini ootamatult oktoobris 39 ja surus maha alguse saanud mässu, hukates Drusilla lesk M. Aemilius Lepiduse ja Gnaeus Lentulus Gaetulicuse, Ülem-Reini armee ülema. Pärast ühinemist raiskab Caligula kiiresti riigikassasse kogunenud suured summad. Oma ekstravagantsuse finantseerimiseks vajalike tulude hankimiseks kasutas ta seejärel silmapaistvate Rooma kodanike väljapressimist ja nende valduste konfiskeerimist. 40 aasta alguses marssis Caligula armeega Galliasse, mille elanikud ta rüüstasid põhjalikult. Ta marssis oma väed Suurbritannia sissetungi eelmänguna Gallia põhjakaldale, kuid käskis neil seal koguda merikarpe, mida ta nimetas vallutatud ookeani saakideks.

Caligula jätkas oma pretensioone jumalikkusele veelgi; 40 suvel käskis ta oma kuju püstitada Jeruusalemma templisse, kuid Heroodes Agrippa veenva veenmise korral andis Caligula vastuseisu sellele potentsiaalselt katastroofilisele korraldusele. Rooma elanikkond oli sellest hullust ja ettearvamatust türannist juba väsinud ning tema vastu oli moodustatud mitu vandenõu. 41. jaanuaris, neli kuud pärast Gaulist Rooma naasmist, mõrvati Caligula Palatiini mängudel Cassius Chaerea, Pretooriumi valvuri tribüüni Cornelius Sabinuse jt poolt. Surma said ka Caligula naine Caesonia ja tema tütar. Teda asendas keisrina onu Claudius.