Vereurmarohi taim
METSAKULD. TEIE TERVISE JAOKS! (Mai 2024)
Vereurmarohi, mis on üks mitmest erineva sarnase välimusega õistaimest, enamasti moonise perekonna (Papaveraceae) liikmed. Mitmeid liike kasvatatakse aed-looduslilledena.
Suurem vereurmarohi (Chelidonium majus) on levinud Euroopa ja Aasia lehtpuudes ning on selle perekonna ainus liige. Kunagi oli Vana Maailma ravimtaimede hinnatud taim tüükade eemaldamise maine poolest tuntud varem kui tüügas. Selle oranžikas mahl sisaldab alkaloide, mis võivad olla mürgised. Taimed on rohttaimed mitmeaastased taimed, millel on jämedalt hambulised jagatud lehed ja neljaharulised kollased õied, umbes 2,5 cm (1 tolli). Vereurmarohi toodab kitsaid, õhukesi seemnekaune, millel on palju väikseid läikivaid mustaid seemneid, millel on valge õis, mida nimetatakse elaiosoomiks. Liiter on sipelgate jaoks atraktiivne, see aitab seemnel levida.
Vereurmarohi - perekonna Stylophorum liigid - on levinud Põhja-Ameerikas ja Hiinas. Taimed sarnanevad Chelidoniumiga, kuid neil on kaks korda suuremad lilled ja varre õieklastri all oleval varrel on kahe paariga jagunevad lehed ja basaallehed. Vereurmarohi moonidel on oranžikaskollane mahl. Stylophorum diphyllum on perekonna ainus liik läänepoolkeral; nagu ka mitut Aasia liiki, kasvatatakse seda aialillena rikkalikus niiskes pinnases ja osalises varjus.
Vähem vereurmarohi ehk harilik harilik harilik harilik harilik harilik harilik harilik harilik harilik võisik (Ranunculaceae). Sellel on südamekujulised lehed ja tüüpilised liblikõied. Euroopa päritolu, see on naturalisatsiooni saanud Põhja-Ameerikas.
Riigilipp, mis koosneb kolmest laiemast horisontaalsest mustast, punasest ja rohelisest ribast (ülalt alla), kahest kitsamast valgest horisontaalsest ribast, mis eraldavad mustad ja punased ning punased ja rohelised ribad, ja sinisest kolmnurgast tõstuki juures, mille sees on viiekohaline kollane täht. Lipp on