Nepali kommunistlik partei (maoistlik keskus), Nepali maoistlik erakond, mis viis läbi eduka kampaania Nepali monarhia kukutamiseks ja selle asendamiseks demokraatlikult valitud valitsusega.
Nepali kommunistliku partei (maoistlik) ehk CPN (M) asutas Pushpa Kamal Dahal - tuntud ka kui Prachanda (“äge”) - 1994. aastal Nepali Kommunistliku Partei (Ühtsuse Keskus) lõhestamise tagajärjel). Paljud nepalilased ei olnud rühmituse olemasolust isegi teadlikud alles 1996. aasta veebruaris, kui CPN (M) käivitas rahvust raputanud sissisõja. Rühm hävitas hooned, varastas raha ja tappis tsiviilisikuid. Mäss kestis aastatel 1996–2006 ja selle tagajärjel hukkus üle 12 000 Nepali. Inimõigusrühmad kritiseerisid CPN-i (M) suhtes alaealiste sõdurite väidetava kasutamise osas, kellest mõned olid juba 12-aastased.
Poliitilise võimu haaramiseks ja keskvalitsuse jõudude võitmiseks tegi CPN (M) ettepaneku nimetada seda Prachanda teeks, mis ühendas masside indoktrineerimise marksistliku, leninliku ja maoistliku mõttega ning sõjaväebaaside loomise maapiirkondadesse. alad. CPN (M) edu külades võib seostada selle võimega viia ellu juhtimismudel, kus seda varem polnud olnud. Sõja laienedes hakkasid maoistid ründama Nepali armeed. Ehkki 2002. aastal algasid katkendlikud relvarahud, jätkusid lahingud kuni 2005. aastani, kui CPN (M) taotles püsivat rahulepet, moodustades prodemokraatliku liidu mitme teise peavoolu erakonnaga, kes soovisid Nepali monarhia lõpetada. Nepaali kuningas Gyanendra kaotas siiski leppimisprotsessis usu ja 2005. aasta veebruaris võttis ta valitud parlamendi vallandamisega täielikult valitsuse kontrolli alla.
See kuninga otsene väljakutse viis konflikti pähe. Populaarne protest ja opositsiooniparteide surve sundisid Gyanendrat taastama parlamendi 2006. aasta aprillis. ÜRO vahendatud rahuleping lõpetas mässu sama aasta novembris. CPN (M) liitus vabade parlamendivalimiste üleskutsetega teiste erakondadega. Sellel aprillis 2008 toimunud üritusel võitis kõige suurema kohakohtade arvu CPN (M) ning vastloodud parlamendi esimesel koosolekul saadeti Nepali monarhia laiali ja riik kuulutati vabariigiks.
2008. aasta juulis valiti Prachanda uue valitsuse peaministriks, kuid pärast kümnendit kestnud lahinguid pingesid suhted CPNi (M) ja väljakujunenud võimude, eriti sõjaväe vahel. CPN (M) ühines 2009. aasta jaanuaris Nepali Kommunistliku Parteiga (Ühtsuskeskus – Masal), et saada Nepali Ühendatud Kommunistlikuks Parteiks (maoistlik). 2009. aasta mais astus Prachanda ametist tagasi pärast seda, kui ta üritas Nepaali relvajõudude ülemat tagandada. UCPN (M) jäi siiski valitsuse osaks ja oli lahutamatu osa rahukõnelustel, mis viisid 2011. aasta novembris sõlmitud kokkuleppeni, millega integreeriti endised mässulised võitlejad Nepali relvajõududesse. 2016. aastal ühines see veel 10 maoistliku parteiga ja sai tuntuks Nepali kommunistliku partei nimega (maoistlik keskus).
Pärast 2017. aasta parlamendivalimistel suurema Nepali kommunistliku partei (Ühtse Marksist-Leninisti) valimisliidu sõlmimist liitusid kaks parteid 2018. aastal Nepali kommunistlikuks parteiks ja Nepali kommunistlik partei (maoistlik keskus) saadeti laiali.
