Tähtkuju programmi kosmoseprogramm

Constellatsiooniprogramm tühistas USA meeskonnaga kosmoselennuprogrammi, mis oli kavandatud kosmosesüstikute programmi järeltulijaks. Selle varasemad lennud olid kavas viia astronaudid rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS) alates 2015. aastast. Siiski olid tähtkuju põhirõhk missioonid Kuule aastaks 2020 ja pärast seda Marsile.

Jaanuaris 2004 USA president. George W. Bush kutsus riiklikku aeronautika- ja kosmosevalitsust (NASA) üles jätkama meeskonnaga seotud missioone Kuule ja alustama meeskonnaga missioone Marsile. Peamine nõue oli, et seda uut programmi rahastatakse kosmosesüstiku tagasiastumisega 2010. aastal pärast ISSi valmimist. Uus programm, mida pärast USA mereväe esimest laeva kutsuti tähtkujuks, oleks hõlmanud kanderaketid, meeskonnaga kosmoseaparaadid ja kuuvariant.

Uute kanderakettide jaoks kaaluti mitmeid võimalusi, sealhulgas olemasolevate Delta IV või Atlas V rakettide kohandamist, enne kui otsustati kasutada kosmosesüstikute tehnoloogiat kahe uue kanderaketi loomiseks. 2006. aasta juunis nimetas NASA uued kanderaketid Aresiks Rooma jumala Marsi kreeklase järgi. Ares I oli mõeldud meeskonnaga kosmoselaevade vedamiseks ja suurem Ares V oli mõeldud raskemate lastide vedamiseks nagu Kuu-Lander.

2006. aasta augustis nimetati meeskonnaga kosmoseaparaat, mida algselt nimetati Crew Exploration Vehicleiks, tähtkuju järgi Orioniks. Orioni läbimõõt oleks olnud 5 meetrit (16 jalga) ja stardi mass oleks olnud 22 700 kg (50 000 naela). See oleks koosnenud koonilisest meeskonnamoodulist ja silindrilisest teenindusmoodulist ning oleks saanud veeta kuus kuud ISSi dokitud. Meeskonnamooduli maht oleks olnud 20 kuupmeetrit (700 kuupjalga), millest pool oleks elamiskõlblik. See oli mõeldud neljaliikmelise meeskonna vedamiseks. (Algselt oli Orion mõeldud kuue inimese viimiseks ISSi ja neli Kuule, kuid Orioni kujundamisel raha säästmiseks otsustas NASA keskenduda esialgu nelja inimese mudelile ja jätta kuueliikmelise Orioni võimaluseks hiljem tähtkuju programmis.) Teenindusmoodulis oleks meeskonnamooduli jaoks olnud peajõuseade, hoiaku kontrollsüsteem ning hapnik ja vesi. Üldine konfiguratsioon meenutas kosmoseaparaati Apollo, kuid hooldusmoodul oleks toitu kasutanud pigem paigaldatavatest päikesepaneelidest kui kütuseelementidest. Orioni prototüüp tarniti NASA-le 2007. aasta lõpus. Ares I esimene ja ainus katselend startis 28. oktoobril 2009 ning esimene kaader koos meeskonnaga plaaniti algselt suunata ISS-i 2015. aastal.

2007. aasta detsembris nimetas NASA kuuvarjutaja Altaili akvaariumi tähtkuju heledaima tähe järgi. Aquila on kotka ladinakeelne sõna, mis oli ühtlasi ka esimese Kuule maanduva meeskonnaga kosmoselaeva nimi, Apollo 11 kuumoodul. Altair oleks olnud kaheastmeline kosmoselaev (laskumisaste ja tõusulava) ning oleks maandunud Kuule neli astronauti. Selle stardimass oleks olnud 37 800 kg (83 300 naela).

Meeskonnaga missioonil Kuule oleks kõigepealt startinud Ares V, kes viis Altair Maa orbiidile. Ares, mille ma oleksin siis Orioniga startinud, mis oleks dokitud Altairi tõusulavaga. Ares V teine ​​etapp oleks valitsenud Altairi ja Orioni saatmiseks Kuule, misjärel dokitud kosmoselaev oleks kulutatud lavalt tagasi tulnud. Teenindusmooduli peamasin oleks Altairit ja Orionit aeglustanud, et nad saaksid siseneda Kuu orbiidile. Neljaliikmeline meeskond oleks siirdunud Altairisse ja maandunud Kuule. Varasetel missioonidel oleks maapealne ekspeditsioon kestnud nädala. Altairi laskumistaadium oleks olnud tõusulava stardiplatvorm, mis oleks Orioni saatel orbiidil Kuu orbiidil tehtud. Meeskond oleks siis Orionisse üle läinud, mille järel tõusutase oleks hävitatud. Kuu orbiidilt lahkumiseks oleks kasutatud hooldusmooduli peamasinat. Vahetult enne kosmoselaeva Maa atmosfääri taaskehtestamist oleks teenindusmoodul hävitatud. Kapsel oleks siis oma põhikuumuskilbi ära visanud ja oma kolm langevarju kasutusele võtnud. Tavaline tagastamisviis oleks olnud Ameerika Ühendriikide maismaal, kuid vajaduse korral oleks kapsel võinud merel pritsida.

2009. aasta mais korraldas Pres. Barack Obama teatas, et vaatab Constellationi programmi üle, et teha kindlaks, kas see oleks pärast kosmosesüstikute programmi lõppu parim variant USA meeskonnaga kosmoselendude jaoks. 2009. aasta oktoobris teatas läbivaatamiskomitee, et keelates NASA eelarve märkimisväärsel suurendamisel, on Constellationi programmi ajakava ebareaalne, kuna esimene meeskonnaga Ares I lend toimus tõenäoliselt aastatel 2017 kuni 2019. 2010. aasta veebruaris tühistas Obama administratsioon Constellationi programmi ISSi suunduvate kommertslendude toetamine ja meeskonnaga kosmoselendude kulude vähendamise uuringud.

Obama teatas aga 2010. aasta aprillis, et tööd jätkatakse Orioni kapsli kallal, kuid see on sõiduk, mis on mõeldud üksnes astronautidele hädaolukorras ISS-ist pääsemiseks. Orion liideti 2013. aastal asteroidi ümbersuunamismissioonile, mille käigus tõmbas sond 2020. aastate alguses asteroidi pinnalt rahnu ja viis selle Kuu orbiidile, kus Orioni kosmoselaeva pardal olevad astronaudid saaksid seda uurida. Orionil oli esimene lennukatse 5. detsembril 2014, kus Delta IV Heavy raketi lastud kapsel tegi kaks orbiiti. Asteroidi ümbersuunamise missioon tühistati 2017. aastal. Orioni arendamine siiski jätkus ja samal aastal sai Orion osaks Artaldist, meeskonnaga varustatud Kuu-uuringu programmist, mille pakkus välja Donald Trumpi administratsioon.