Saksamaa lipp

Püha Rooma impeerium hõlmas sadu saksakeelseid osariike enne selle kaotamist 1806. aastal Napoleoni sõdade ajal. Nende riikide Prantsuse halduse ajal tekkis natsionalistlik liikumine, mis oli otsustanud vabastada Saksamaa võõrvõimu alt ja luua ühtne riik. Sel põhjusel aktiivsete organisatsioonide hulgas oli Lützowian vabakorpus, mille liikmed kandsid musta värvi kuldsed ja punaseid aksessuaare. Teised rühmad, sealhulgas Jena üliõpilaste ühing, võtsid oma lippude jaoks järgnevalt kasutusele sama värvi. 1832. aastal Hambachis toimunud massirallil osales tuhandeid tudengeid kogu Saksamaalt, marssides musta-punakollase horisontaalse trikoloori all (viimane värvib heraldilist “kulda”).Paljud inimesed uskusid, et need värvid tulenevad mustast kotkast (punase noka ja küünistega), mis ilmusid Püha Rooma impeeriumi kuldkilbil, ehkki see ei olnud trikoloori inspiratsioon. Seda lippu kasutas lühidalt ka Saksamaa Konföderatsioon aastatel 1848–52.

Kui Saksamaa 19. sajandi lõpul ühtne oli, olid riigilipul must-valge-punased triibud. Pärast Teise Reichi lüüasaamist I maailmasõjas asendati see lipp Weimari vabariigi all musta-punakollasega. Paljud sakslased rallisid aga teiste lipude ümber, arvates, et nad esindasid paremini tõelist saksa vaimu. Kommunistide punane lint, Teise Reichi must-valge-punane ja natside uus svastika lipp pretendeerisid kõik truudusele. Aastatel 1933–1945 domineerisid natsisümbolid. Saksamaa Liitvabariik (Lääne-Saksamaa) taastas vana must-punakollase lipu 9. mail 1949 ja valitsus kasutas sarnast lippu, mille keskel oli kotkakilp. Tavalist trikoloori kasutati ka kommunistlikus domineerivas Saksa Demokraatlikus Vabariigis (VDR; Ida-Saksamaa),kuigi selle vapp lisati trikoloorile 1959. aastal. Demokraatliku Demokraatliku Vabariigi lipp kadus 1990. aastal, kui kaks sakslast ühendati ühe osariigina. Kokkutuleku ajal Liitvabariigi sümbolites muudatusi ei tehtud.