Sisukord:
Riigimees ja humanitaar
Nanseni vananedes hakkas ta rohkem tundma üksikisikute ja rahvaste suhteid. 1905. aastal võttis ta aktiivselt osa Norra ja Rootsi vahelise liidu laialisaatmise arutelust. Tema hoiaku võib kokku võtta sõnadega: "Iga liit, kus ühte rahvast oma vabaduse kasutamisel piiratakse, on ja jääb ohtlikuks." Norra monarhia loomisel määrati Nansen Londoni esimeseks ministriks (1906–08). Aastal 1917, I maailmasõja ajal, määrati ta USA-s asuva Norra komisjoni juhiks ja pidas USA valitsusega rahuldava lepingu oluliste tarnete impordi kohta Norrasse.
Rahvasteliidu esimesel assambleel 1920. aastal juhtis Norra delegatsiooni Nansen, kes pidi jääma assamblee üheks silmapaistvaks liikmeks kuni oma surmani. 1920. aasta aprillis andis Rahvasteliidu nõukogu Nansenile oma esimese suure ülesande, määrates talle kõrge voliniku, kes vastutab umbes 500 000 endise Saksa ja Austria-Ungari armee sõjavangi Venemaalt kodumaale tagasitoomise eest. Nõukogude valitsus ei tunnustaks Rahvasteliitu, vaid pidas Nanseniga isiklikult läbirääkimisi ja septembris 1922 teatas ta Liiga kolmandale kogule, et tema ülesanne on täidetud ja 427 886 sõjavangi on kodumaale tagasi saadetud.
1921. aasta augustis palus Punase Risti rahvusvaheline komitee Nansenil suunata jõupingutused näljahäda käes kannatanud Venemaa leevendamiseks. Ta võttis vastu ja 15. augustil Genfis toimunud konverentsi, kus olid esindatud 13 valitsust ja 48 Punase Risti organisatsiooni, nimetas ta selle uue ettevõtmise kõrgeks volinikuks. 27. augustil sõlmis ta Nõukogude valitsusega lepingu, millega lubati tal avada Moskvas „Rahvusvahelise Vene abiorganisatsiooni“ kontor. Nanseni taotlus Liigale rahalise abi saamiseks lükati tagasi, kuid eraorganisatsioonidele pöördumise ja suurte avalike koosolekute poole pöördumisega õnnestus tal koguda vajalikud rahalised vahendid.
5. juulil 1922 allkirjastati Nanseni algatusel Genfis rahvusvaheline leping, millega kehtestati ümberasustatud isikute identifitseerimiskaart, mida tuntakse Nanseni passi all. 1931. aastal loodi Genfis Nanseni rahvusvaheline pagulasbüroo (pärast Nanseni surma); see hooldas peamiselt antikommunistlikest (“valgetest”) venelastest, Türgi armeenlastest ja hiljem Natsi-Saksamaa juutidest.
1922 pälvis Nansen Nobeli rahupreemia; auhinnaraha kasutas ta rahvusvahelise abistamise edendamiseks. Nanseni rahvusvaheline pagulasbüroo võitis 1938. aastal Nobeli rahupreemia.
