Groningen city - Netherlands (Holland) (Mai 2024)
Groningen, gemeente (vald), Põhja-Holland, kanaliseeritud Drentsche Aa ja Hunze jõgede ning mitmete kanalite ristumiskohas. Ehkki see eksisteeris tõenäoliselt 9. sajandil, on vähe teada enne 1040. aastat, kui keiser Henry III andis selle koos naaberrajoonidega, mida tol ajal tunti Gorechti nime all, Utrechti piiskoppidele. Algselt põllumajandusliku asulana arenes see oluliseks kaubanduskeskuseks Aa jõel, pakkudes laevu 12. sajandi ristisõdadele ja ühinemist Hansa Liiduga c. 1282. 14. sajandiks oli Groningen praktiliselt iseseisev aristokraatlik vabariik, mis kontrollis (Frisi) Ommelandenit (ümbritsevad piirkonnad) Emsi (Eemsi) jõe ja Lauwerszee vahel ning säilitas piirkonnas tiheda kaubanduse monopoli. See läks 1515. aastal Gelderlandi hertsogile ja 1536. aastal keisrile Charles V-le ning kannatas 16. sajandi sõdades arvukalt piiramisrühmi ja okupatsioone. Alates 1580. aastast Hispaania käes olnud sõda oli ümbritsevate Ommelandenitega pidevalt sõjas, kuni Nassau Maurice võttis need 1594. aastal vastu. See vastas 1672. aastal Münsteri piiskopi piiramisele ja selle kindlustusi parandas parun Menno 1698. aastal. van Coehoorn, Hollandi sõjaväeinsener. Linna kontrollisid prantslased aastatel 1795–1814 ja sakslased II maailmasõja ajal, kui see kandis suurt kahju.
Viktoriin
Maailmalinnad
Kust võiks leida Tunise linna?
Groningenis on ülikool (1614) ja mitu muuseumi, sealhulgas provintsimuuseum. Ajaloolised vaatamisväärsused on Martinikerk (Püha Martini kirik; 1452), A-Kerk (gooti kirik; 1253), vana Ommelanderhuis (Ommelandeni esindajate endine eksterritoriaalne saal) kloostri lähedal, maalilised vanade kodud inimesed ning 16. ja 17. sajandi majad. Maalikunstnikud Jozef Israëls ja Hendrik Willem Mesdag sündisid Groningenis.
Nüüd on see Põhja-Madalmaade üks olulisemaid linnu - kaubandus- ja kaubanduskeskus, kus kaubeldakse teravilja, õliseemnete, saematerjali ja veistega. Selle tegevusharude hulka kuuluvad suhkru rafineerimine, metallurgia, toiduainete töötlemine ning asfaldi ja terase tootmine. Popp. (Est 2007) mun., 181 613; linnaelanikkond., 343,163.
