Magnetresonantstomograafia

Magnetresonantstomograafia (MRI), kolmemõõtmeline diagnostiline pilditehnika, mida kasutatakse keha organite ja struktuuride visualiseerimiseks ilma röntgenikiirguse või muu kiirguseta. MRI on väärtuslik üksikasjalike anatoomiliste piltide pakkumiseks ja võib paljastada aja jooksul toimuvad pisimuudatused. Seda saab kasutada nii haiguse käigus ilmnevate struktuuriliste kõrvalekallete tuvastamiseks kui ka selle kohta, kuidas need kõrvalekalded mõjutavad edasist arengut ja kuidas nende progressioon korreleerub häire vaimsete ja emotsionaalsete aspektidega. Kuna MRT visualiseerib luud halvasti, saadakse suurepärased pildid koljusisese ja intraspinaalse sisust.

närvisüsteemi haigus: magnetresonantstomograafia

Magnetresonantstomograafia (MRI) viiakse läbi, asetades patsiendi magnetilise mähise sisse ja rakendades raadiolaineid

AnMRI protseduuri ajal asub patsient massiivse õõnes silindrilise magneti sees ja puutub kokku võimsa ühtlase magnetväljaga. Erinevad aatomid skaneeritavas kehaosas resoneeruvad erinevatel magnetvälja sagedustel. MRI-d kasutatakse peamiselt vesinikuaatomite võnkumiste tuvastamiseks, mis sisaldavad prootoni tuuma, mis pöörleb ja seega võib arvata, et neil on väike magnetväli. MRT-s joondab taustmagnetväli kõik pildistatavas koes olevad vesinikuaatomid. Teine magnetväli, erinevalt taustväljast, lülitatakse sisse ja välja mitu korda sekundis; teatud impulsside korral vesinikuaatomid resoneeruvad ja joonduvad selle teise väljaga. Kui teine ​​väli on välja lülitatud, pöörduvad selle abil üles pandud aatomid tagasi taustväljaga vastavusse. Tagasi pöördudes loovad nad signaali, mille saab üles võtta ja pildiks teisendada.

Kude, mis sisaldab suures koguses vesinikku ja mida inimkehas leidub ohtralt vee kujul, annab ereda pildi, samas kui kude, mis sisaldab vähe või üldse mitte vesinikku (nt luud), on must. MRT-pildi heledust soodustab kontrastaine, näiteks gadodiamiidi kasutamine, mida patsiendid enne protseduuri sisse söövad või kellele seda süstitakse. Ehkki need ained võivad MRT-ga tehtud piltide kvaliteeti parandada, on protseduuri tundlikkus suhteliselt piiratud. Arendatakse tehnikaid MRT tundlikkuse parandamiseks. Nendest meetoditest kõige paljulubavam on paravesiniku kasutamine, mis on ainulaadsete molekulaarsete tsentrifuugimisomadustega vesiniku vorm, mis on magnetväljade suhtes väga tundlik.

MRT-s kasutatavate magnetväljade täpsustamine on viinud väga tundlike pilditehnikate arendamiseni, näiteks difusioon-MRT ja funktsionaalne MRT, mille eesmärk on kudede väga spetsiifiliste omaduste kujutamine. Lisaks saab voolava vere pildi saamiseks kasutada magnetresonantsangiograafiat, mis on MRT-tehnoloogia ainulaadne vorm. See võimaldab arterite ja veenide visualiseerimist ilma nõelte, kateetrite või kontrastaineteta. Nagu MRT, on ka need meetodid aidanud pöörduda biomeditsiiniliste uuringute ja diagnoosimise poole.

Kaasaegsed arvutitehnoloogiad on võimaldanud radioloogidel konstrueerida hologramme, mis tagavad tavaliste MRI-skannerite abil saadud digitaalse ristlõike kolmemõõtmelise pildi. Need hologrammid võivad olla kasulikud kahjustuste täpsel leidmisel. MRI on eriti väärtuslik aju, seljaaju, vaagnaelundite, näiteks kusepõie ja väsinud (või käsnja) luu kuvamisel. See näitab kiirelt ja ilmekalt kasvajate täpset ulatust ning annab varaseid tõendeid insuldi võimaliku kahjustuse kohta, võimaldades arstidel varakult õiget ravi rakendada. MRI on suures osas ka artrograafia, värvainete süstimise liigesesse, et visualiseerida kõhre- või sidemete kahjustusi, ja müelograafia, värvainete süstimisega seljaaju kanalisse, et visualiseerida seljaaju või selgroolülide ketta kõrvalekaldeid.

Kuna patsiendid peavad asuma vaikselt kitsa tuubi sees, võib MRT tõsta ärevuse taset patsientidel, eriti klaustrofoobiat põdevatel patsientidel. Veel üks MRI puudus on see, et sellel on pikem skaneerimise aeg kui mõnel teisel pilditöötlusvahendil, sealhulgas arvutipõhine aksiaalne tomograafia (CAT). See muudab MRI tundlikuks liikumise artefaktide suhtes ja on seetõttu rinna või kõhu skaneerimisel vähem väärtuslik. Tugeva magnetvälja tõttu ei saa MRT-d kasutada kui südamestimulaatorit või kui metalli on sellistes kriitilistes piirkondades nagu silm või aju. Vaadake ka magnetresonantsi.