Promenade Plantée (prantsuse keeles: “ Planted Promenade”), mida nimetatakse ka Coulée Verte (“Roheline oja”), osaliselt kõrgendatud pargitee ja promenaad, mis rajati mööda mahajäetud raudteeliini ja viadukti Prantsusmaal Pariisi 12. linnaosas (linnaosa). Promenade Plantée oli maailma esimene kõrgendatud park (esimene etapp valmis 1994. aastal) ja esimene viaduktile rajatud „haljasala“. Kogu funktsioon kulgeb Opéra Bastille'ist Bois de Vincenneseni umbes 4,5 km (umbes 3 miili). Promenaadi kõrgendatud osa on Opéra ja Jardin de Reuilly vaheline 1,5 km pikkune (umbes ühe miili pikkune) pikkus, mille järel laskub promenaad tänavatasandile ja läbib isegi mõne raudteetunneli. Kõrgendatud osa all asub Viaduc des Arts, mis ulatub mööda Daumesnili avenüüd. Selle endises arhiivides asuvad spetsialiseerunud kaubandusettevõtted.
Endine raudteeliin avati 1859. aastal reisimiseks Place de Bastille ja Varenne – Saint-Maur äärelinna vahel, linnast kagus. Kui 1969. aastal rongiliiklus sellel liinil katkes, loobuti viaduktist. 1979. aastal hakkasid linnaplaneerijad kinnistu variante kaaluma ja 1983. aastal viisid nad läbi renoveerimise kava. Pariisi linn ja Ida-Pariisi arenguühiskond SEMAEST leppisid kokku kõrgendatud joone muutmises lineaarseks pargiks ja ehitust alustati 1988. aastal. Maastikuarhitekti Jacques Vergely ja arhitekti Philippe Mathieux projekteeritud pargitee valmis 1994. Pargi ehituse ajal ka renoveeritud Viaduc des Arts valmis alles 2000. aastal. Arhitektid Patrick Berger ja Jamine Galiano muutsid viadukti telliskivist ja kivist kaared hulga klaasfassaadidega kauplusteks, galeriideks, kunstistuudioteks, mööblisalongid, kohvikud ja restoranid.
Promenaadi ääres leiduv paks taimestik on väga mitmekesine, hõlmates roosipõõsaid, akantusi, lavendlit, bambust, luuderohi ja wisteriat, samuti kirsi-, vahtra- ja pärnapuid. Taimestiku purunemistest avaneb vaade linnale. Kaasaegsed büroohoonete ja korterelamute vahelised promenaadi lõikamise lõigud on suletud. Jardin de Reuillyst ida poole jaguneb promenaad jalgratta- ja jalakäijate teedeks, laskub tänava tasandile ja kulgeb lõpuks läbi jugade ümbritsetud alateede ja järskude lehestikuga kaetud küngaste ning luuderohuga kaetud raudteetunnelite kaudu.
Promenaadi istandus on inspireerinud teisi linnu muutma mahajäetud raudteeliinid avalikuks parkmaaks. Silmapaistvaks näiteks on New Yorgi kõrgliin (esimene etapp avati 2009. aastal, teine etapp 2011. aastal).
