Treponema pallidum :syphilis (spirochete) (Mai 2024)
Spirochete, (järjekord Spirochaetales) ka kirjutatud spiroheet, ükskõik rühm spiraalikujuline bakter, millest mõned on tõsine patogeenide inimesele, põhjustades haigusi nagu süüfilis, framböösia, Lyme'i tõve ja ägenemiste palavik. Spiroketi perekondade näideteks on Spirochaeta, Treponema, Borrelia ja Leptospira.
Spiroketid on gramnegatiivsed, liikuvad, spiraalsed bakterid, pikkusega 3 kuni 500 m (1 m = 0,001 mm). Spiroketid on ainulaadsed selle poolest, et neil on endotsellulaarsed helbed (aksiaalsed fibrillid või aksiaalsed kiud), mida on organismis 2 kuni enam kui 100, sõltuvalt liigist. Iga aksiaalne fibrill kinnitub vastasküljele ja kerib ümber rakukere, mis on ümbritsetud ümbrisega. Spiroketid on iseloomulikult vedelas keskkonnas (nt muda ja vesi, veri ja lümf).
Treponema hõlmab süüfilise (T. pallidum pallidum) ja pohmelli (T. pallidum pertenue) tekitajaid. Borrelia hõlmab mitmeid täide ja puukide kaudu levitatavaid liike, mis põhjustavad inimestel korduvat palavikku (B. recurrentis jt) ja puukborrelioosi (B. burgdorferi). Spirochaeta on vabalt elavad mittepatogeensed muda ja vee elanikud, kes tavaliselt arenevad anaeroobses (hapnikuvaeses) keskkonnas. Leptospira põhjustatud leptospiroos on peamiselt kodu- ja looduslike imetajate haigus ning see on inimeste sekundaarne nakkus.
