Advanced Micro Devices, Inc. Ameerika ettevõte

Advanced Micro Devices, Inc. (AMD), ülemaailmne ettevõte, mis on spetsialiseerunud arvutitöötluses kasutatavate pooljuhtseadmete tootmisele. Ettevõte toodab ka välkmälu, graafikaprotsessoreid, emaplaadi kiibikomplekte ja mitmesuguseid komponente, mida kasutatakse tarbeelektroonikatoodetes. Ettevõte on suur mikroprotsessorite (arvutikiipide) tarnija. AMD asub Californias Sunnyvale.

Viktoriin

Maailmaorganisatsioonid: fakt või väljamõeldis?

Kommunistlikud riigid ei pruugi ÜROga ühineda.

AMD asutasid 1969. aastal Fairchild Semiconductor Corporationi endine tegevjuht Walter Jeremiah (Jerry) Sanders ja veel seitse inimest. Ettevõte andis oma esimese toote välja 1970. aastal ja läks kaks aastat hiljem avalikuks. 1970. aastate keskel hakkas ettevõte tootma arvutikiibisid. Alustades arvutikiipide teisest allikast, pani ettevõte suurt rõhku kvaliteedile ja kasvas pidevalt. 1982. aastal alustas ettevõte tarnimist teise allika kiipidega Intel Corporationile, mis muutis mikroprotsessori IBM-i personaalarvutites kasutamiseks. Leping Inteliga lõppes 1986. aastal. 1991. aastal laskis AMD vabastada Am386 mikroprotsessorite perekonna, pöördprojekteeritud kiibi, mis ühildub Inteli järgmise põlvkonna 32-bitise 386 mikroprotsessoriga. Seal algas pikk juriidiline lahing, mille lõpuks otsustas 1994. aastal USA-sRiigikohtu otsus AMD kasuks. Samal aastal sõlmis Compaq Computer Corporation AMD-ga oma arvutitele Inteliga ühilduvate kiipide tootmise lepingu. Aastal 1996 ostis AMD NexGen-i nimega mikroprotsessoriettevõtte ja hakkas hargnema Inteliga ühilduval kiibiturul. Aastal 2000 tutvustas AMD Athloni protsessorit, mis oli mõeldud Microsoft Corporationi Windowsi opsüsteemi käitamiseks. Protsessori Athlon väljalaskmisega sai AMD-st esimene ettevõte, kes tootis 1 GHz (gigaherts) mikroprotsessorit, mis tähistas AMD-d tõsise konkurendina kiipide turul. 2003. aastal andis ettevõte välja Opteroni kiibi - teise toote, mis tutvustas ettevõtte võimet toota tippklassi kiibid. Aastal 2006 absorbeeris AMD arvutites kasutamiseks mõeldud videograafikakaartide tootja ATI Technologies.2008. aastal teatas AMD plaanist jagada ettevõte kaheks - üks osa kavandab mikroprotsessoreid ja teine ​​neid valmistab. See teadaanne järgnes uudistele, et Abu Dhabis asuv arenenud tehnoloogiainvesteeringute ettevõte ja Mubadala arendusettevõte omandavad kontrollitava osaluse AMD-s, kuni aktsionärid ning USA ja Saksamaa valitsused ei kiida heaks. 2009. aastal trahvis Euroopa Komisjon pärast rea AMD esitatud kaebusi konkurendile Intelile rekordiliselt 1,06 miljardit eurot (948 miljonit naela; 1,45 miljardit dollarit) konkurentsivastase tegevuse eest, mis rikkus Euroopa Liidu monopolidevastaseid seadusi. Väidetavalt hõlmas see tava rahaliselt hüvitist ja hinnaalandusi tootjatele ja jaemüüjatele, kes eelistasid selle arvutikiibreid AMD omadele,samuti tasuda tootjatele AMD kiipide abil toodete turule toomise tühistamist või edasilükkamist. 2014. aastal restruktureeriti ettevõte kaheks osaks: andmetöötlus ja graafika, mis muutis personaalarvutite protsessoreid, ning ettevõte, manustatud ja poolkohandatud, mis muutis spetsialiseerunud protsessorid.