2. tund keemiline element protsent (Mai 2024)
Riboflaviin, mida nimetatakse ka B 2 -vitamiiniks, on kollane vees lahustuv orgaaniline ühend, mida leidub ohtralt vadakus (piima vesises osas) ja munavalges. Loomadele oluline toitaine, seda saavad sünteesida rohelised taimed ning enamik baktereid ja seeni. Vadaku ja munavalge rohekaskollane fluorestsents on tingitud riboflaviini olemasolust, mis eraldati puhtal kujul 1933. aastal ja sünteesiti esmakordselt 1935. Selle keemiline struktuur on järgmine:
toitumishaigus: Riboflaviin
Riboflaviini (B2-vitamiini) puudus, mida tuntakse kui ariboflavoosi, on ebatõenäoline ilma samaaegse vaeguseta
Riboflaviin toimib metaboolsete süsteemide osana, mis on seotud valkude koostisosade süsivesikute ja aminohapete oksüdeerimisega. Nagu tiamiin (vitamiin B 1), pole see aktiivne mitte vabas vormis, vaid keerukamates koensüümidena tuntud ühendites, näiteks flaviini mononukleotiid (FMN) ja flaviini adeniini dinukleotiid (FAD) või flavoproteiin. Riboflaviin on laialt levinud nii taimedes kui ka loomades, kuid selle arvukus varieerub märkimisväärselt. Piim, munad, lehtköögiviljad, neerud ja maks on head toiduallikad. Täiskasvanud inimene vajab päevas vitamiini 1,0–1,3 mg (1 mg = 0,001 grammi).
Riboflaviini dieedipuudust iseloomustavad muutuvad sümptomid, mille hulka võivad kuuluda huulte punetus koos pragunemisega suu nurkades (keiloos); keelepõletik (glossiit); silmahäired, näiteks silmamuna vaskulariseerumine koos silmaümbruse ja ebanormaalse valguse talumatusega; ja rasvane, ketendav nahapõletik. Inimestel on riboflaviinipuuduse iseloomuliku sündroomi osas endiselt erimeelsusi, kuna seda kiputakse seostama teiste vitamiinide, eriti niatsiini puudusega (vt pellagra).
