Sigur (Cichorium intybus), perekonna Asteraceae sinililleline mitmeaastane taim. Euroopast pärit ja 19. sajandi lõpus Ameerika Ühendriikidesse sisse viidud sigurit kasvatatakse laialdaselt Hollandis, Belgias, Prantsusmaal ja Saksamaal ning mingil määral ka Põhja-Ameerikas. Selle lehti süüakse köögiviljana või salatina ning juuri võib keeta ja võiga süüa. Taime kasvatatakse veiste sööda- või ravimtaimena. Siguri juuri võib röstida ja jahvatada, et anda kohvile täiendavat värvi, keha ja kibedust; USA-s on see tava eriti populaarne New Orleansi linnas.
Viktoriin
See või too? Puu vs köögivili
porgandid
Siguril on pikk lihav taproot ja jäik, hargnev, karvane vars, mis kasvab umbes 1–1,5 meetri kõrguseks. Selle hambulised hambulised lehed, loodusliku siguri välimuselt sarnased võilillelehtedega, asuvad aluse ümber. Mõne sordi juuri kasvatatakse suvel avamaal ja sügisel võetakse nad sunniviisiliselt kasutusele või kasvatatakse väljaspool talve siseruumides. Ühest sundimismeetodist saadakse barbe de capucin, lahtised blanšeeritud lehed, mida prantslased peavad väga heaks talvesalatiks. Teise meetodi abil saadakse Belgias ja mujal eelistatavad tihedamad pead või kroonid witloef ehk witloof. Kogu Euroopas ladustatakse juuri, et toota talvel lehti salatitele.
In temperate regions having a growing season of five and a half to six months, if the seed is sown too early in the spring, the plants may go to seed instead of forming large storage roots suitable for forcing; in such areas seed should be sown in June. The roots may be forced in cellars, under greenhouse benches, or outdoors.
