Veebinar Mina, kliima ja toidu tootmine, külas Marian Nummert (Mai 2024)
Tourtière, mida nimetatakse ka pâté à viande, topeltkooritud lihapirukas, mida nimetatakse tõenäoliselt madalaks pirukaks, mida kasutatakse endiselt Prantsusmaal kilpkonnade (pirukate) keetmiseks ja serveerimiseks. Jahvatatud või tükeldatud täidis sisaldab tavaliselt sealiha ja segatakse mõnikord teiste lihadega, sealhulgas kohalike ulukitega, näiteks küüliku, faasani või põdraga. Seda serveeritakse kuulsalt réveilloni osana, mis on katoliku Québécoisi traditsiooniline pidu pärast jõululaupäeva südaööd. Tourtière võib olla madal pirukas, mis on täidetud sealiha või muu lihaga, või mitmekihiline pirukas, mis on täidetud kuubikuteks lõigatud liha ja köögiviljadega, nii valmistatakse roog Saguenay ja Lac Saint Jeani kaldal. (Maritimes elavad akaadlased nimetavad oma versiooni tourtière'ist selle üldnimega pâté à viande.)
La Cuisinière canadienne (1840) trükiti mitu tourtière'i retsepti, mis on tõenäoliselt esimene Kanadas avaldatud prantsuskeelne kokaraamat. Sealiha, lambaliha, vasikaliha, kartulid (mis koloonias hakati kasutama 1770ndatel, brittide vahendusel) ja kana saavad kõik omaenda töötlemise, hautatud ja maitsestatud, enne kui need suletakse tugevasse saia. Veiseliha on peamine koostisosa Pâtés de Noëli retseptis, mis järgib tourtière'i retsepti ja selle variatsioone.
Kulinaariajaloolane Elizabeth Driver märgib, et liha oleks traditsiooniliselt noaga väikesteks tükkideks lõigatud. Paljud kokad kasutavad tänapäeval hoopis jahvatatud liha, mis “muudab roa tekstuuri ja hindamist,” kirjutab Driver. Nathalie Cooke, saidi "Mida süüa?" Toimetaja Entrées Kanada toiduajaloos soovitab, et pekk oleks olnud koloonia esimestel päevadel peamiseks rasvaks, kui „oliiviõli oli kallis; võid napilt. ” Helves pekkkoor oleks tõenäoliselt olnud norm.
Tourtière eelneb kindlasti La Cuisinière canadienne ilmumisele ja lihapirukaid on ilmunud peaaegu igas kultuuris (nt samosad, empanadad ning praad ja neerukook). Québeci kokaraamatu autor Julian Armstrong soovitab selle juurtest leida viienda sajandi kokaraamatu, mis sisaldab „La Patina nimelist pirukat, mis valmistati nelja saiakihiga pronksist potti, pealmine koorik, mille keskel oli auk”. Samal ajal pärineb sõna "tourte" ladina slängist: tortus panis, mis tähendab "leivavooru".
Veel üks loomismüüt püsib aruteludes roogi üle: et tortière pärineb tourist, mis tähendab ka tuvi. Reisijatuvid, kes kuulutati 1914. aastal väljasurnuks, loendati Põhja-Ameerikas 19. sajandi alguses miljarditesse. Neid oli kurikuulsalt lihtne tabada, eriti pesitsusaladel Île d'Orléansil, St Lawrence'i jõe ääres, kus neid jahti peeti ja pirukateks küpsetati.
Selle sissekande algversiooni avaldas Kanada Entsüklopeedia.
